TrenniElamuselt on uuritud, kas ja mida peaks sööma enne ja pärast treeningut. Kuigi toitumine on väga individuaalne, on ka siin mõned üldised reeglid, mida võiks järgida.
Enne trenni:
Inimene vajab energiat, seda nii igapäevaseks liikumiseks kui treeninguteks. Siiski koheselt peale söögikorda pole mõtet tugeva treeningu juurde asuda, sest see eeldab, et toit on juba seeditud s.t. – tugevama eine peaks sööma 3-5 tundi enne treeningut, väiksemaid vahepalasid võib ka 1-2 tundi varem näksida.
Pooleldi seeditud toit treeningu ajal võib tekitada halva enesetunde ning vähendab pingutusvõimet, aga kindlasti peaks jälgima, et treeningut ei alustataks näljase- ega väsinuna.
Trenni ajal:
Janu tekkimise korral tasub trennis alati juua, siis hoiame ära higistamise teel tekkivat veekadu, mis võib organismis häireid tekitada. Veelgi parem on janutunnet ennetada, tarvitades vedelikku iga 10-15 minuti möödumisel. Kui toitumine on mitmekülgne, siis piisab tavalisest veest, spordi- ja magusjoogid ei ole sel juhul vajalikud.
Mitmetunnistel treeningutel ja võistlustel (a’la Tartu Maraton) tuleb kindlasti mõelda ka toitumisele, kuid see on tavaliselt nii võistlejatel individuaalselt kui ka korraldajate poolt organiseeritud.
Pärast trenni:
Energiavarude taastamiseks tasub kohe pärast trenni süüa kiiresti imanduvaid süsivesikuid ja valgurikast toitu.
Kuigi paljud meist teevad trenni peale tööd ehk alates kella 18:00 õhtul, on ka kaalulangetajatel soovitav peale trenni (20:00-21:00) õhtune vahepala võtta (nt värske salat kanafilee või valge kalaga või kodujuustuga).
Jälgima peaks, et päevas oleks 3-5 söögikorda mitte väga pikkade vahedega (mitte üle 4-5 tunni), et ei tekiks vahepeal suurt näljatunnet ning sellejärgset ülesöömist.
Müüdist, et peale kella 18:00 ei ole mõtet süüa, kirjutan juba järgmises postituses, kuid need, kes isiklikumast toitumiskavast on huvitatud, saavad alustada toitumispäeviku täitmisega.