Õigest ja valest toitumisest on kirjutatud palju raamatuid, siin 13 näidet levinud müütidest toimise kohta.
Müüt 1: Piimatooted on tervisele kahjulikud ja teevad paksus
Tegelikkus: Piimatooted, eriti probiootilised (nt Hellus tooted) on tervisele kasulikud. Nad on heaks täisväärtusliku valgu, mineraalaienete (kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi) ja vitamiinide (D- ja B-rühma vitamiinid) allikaks. Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks inimene jooma päevas umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks sööma veel kohupiima ja juustu. Kui kehakaal on probleemiks, tuleks valida madalama rasvasisalduse ja vähem magusamaid tooteid.
Müüt 2: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.
Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste – need kõik annavad päris palju energiat.
Müüt 3: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.
Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas.
Müüt 4: Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont.
Tegelikkus: On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab “kontide” süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.
Müüt 5: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks.
Tegelikkus: Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und.
Müüt 6: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.
Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja ka kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.
Müüt 7: Šokolaad teeb paksuks.
Tegelikkus: Nii ja naa. Igasuguse šokolaadi innukas söömine rikub talje õige pea, seevastu tükike tumedat kõrge kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi päevas võib aidata eemal hoida südamehaigusi.
Müüt 8: Ainult hamburger, pizza ja friikartulid on rämpstoit.
Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks.
Müüt 9: Suhkru söömine teeb paksuks.
Tegelikkus: Jah, aga ainult siis, kui suhkrusisaldusega toidust ja jookidest saab ülemäärast energiat, mis ära ei kulu.
Müüt 10: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur. Tegelikkus: Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.
Müüt 11: Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.
Tegelikkus: On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toiduaineid ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks.
Müüt 12: Inimene peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett päevas.
Tegelikkus: Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub i vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.
Müüt 13: Pits alkoholi annab sooja.
Tegelikkus: See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.